Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 602 COVID-19 viiruse testi, millest 1,2 protsenti ehk 7 proovi osutusid positiivseks. Kokku on Eestis tänaseks tehtud 40 930  esmast testi, nendest 1535 ehk 3,8 protsenti on osutunud positiivseks.

20. aprilli hommikuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 128 inimest, kellest 9 on juhitaval hingamisel. Kõige noorem haiglaravi vajaja on 19-aastane ja kõige eakam 100-aastane. Haiglatest on väljakirjutatud 165 inimest. Uusi surmajuhte ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviiruse tõttu surnud 40 inimest.

Rahvastikuregistri andmetel on kuue positiivse testitulemuse saanud inimese elukoht Harjumaal ja ühe Tartumaal. Harju maakond on positiivsete testitulemuste absoluutarvu poolest nüüdseks esimesel kohal (526), teisel kohal on Saare maakond (520). Saare maakonna haigestumise määr jääb jätkuvalt kõige kõrgemaks Eestis,  positiivsete testitulemuste arv 10 000 elaniku kohta on 157,1. Teisel kohal on Võru maakond (22,6 positiivset 10 000 elaniku kohta). Vanusegruppide lõikes lisandus positiivseid proove erinevates vanusegruppides. Kõige noorem COVID-19 positiivne on vanusegrupis 5-9 ja kõige eakam vanusegrupis 80-84. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart.

Eesti 178 hooldekodust on Covid-19 positiivseid proove olnud 13 hooldekodus

Neljas Eesti hooldekodus on COVID-19 nakatunute arv suurem – kahes Saaremaa, ühes Ida-Virumaa ja ühes Tartumaa hooldekodus. Ülejäänutes on olnud positiivse testitulemusega 1-2 klienti või töötajat ning uusi nakatunuid ei ole viimaste nädalate jooksul neile lisandunud.

„Olles osa ühiskonnast, ei ole hooldekodud COVID-19 puutumata jäänud. Vaadates hooldekodude hulka ja nende hoolealuste arvu, tuleb tunnustada hooldekodude juhtide ja töötajate professionaalset tööd,“ ütles terviseameti kriisistaabi hoolekande juht Triin Raag. „Hooldekandetöötajad tegelevad inimeste elude hoidmisega ning saavad selle tänuväärse töö eest tihti liiga vähe tähelepanu. Just tänu hooldekodude töötajatele on meie lähedased turvaliselt hoitud.“

COVID-19 viirusest põhjustatud nakkushaiguse üks enim ohustatud riskirühm on vanemaealised ning krooniliste haigustega inimesed. See on olnud põhjuseks, miks juba enne eriolukorra välja kuulutamist ja eriolukorra ajal on hooldekodud olnud kõrgendatud tähelepanu all. Keelatud on hooldekodudes viibivate inimeste külastused, hooldekodudes on kehtestatud liikumispiirangud, erijuhiste alusel toimub pakkide vastuvõtmine ja isolatsiooni korraldamine. Lisaks abistatakse õdede leidmisel neid hooldekodusid, kus õendusteenust ei ole. Töötukassa pakub hooldekodudele tuge ajutise tööjõu leidmisel, käima on lükatud kiirkursused abihooldustöötajatele.

Eestis on valdavalt vanemaealistele klientidele mõeldud ööpäevaringse üldhooldusteenuse pakkujaid 150, teenuse osutamise kohti ehk üldhooldekodusid on üle Eesti kokku 178. Üldhooldekodudes on praegu ligi 9000 elanikku. Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekande asutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse selgitus andmete avaldamise osas:

Tervishoiuteenuse osutajatel (sh laboritel) on võimalik tagantjärgi dokumente parandada, muuta ja tühistada. Avaandmetes avaldame alati ajakohaseid ja kord ööpäevas uuenevaid andmeid tervise infosüsteemi (TIS) andmestikult esmakordsete testitulemuste lõikes. Avaandmetes kajastuvad laborite poolt tehtud muudatused, parandused ja tühistused ka varasemast ajaperioodist.

Lisainfot leiab terviseameti temaatiliselt kodulehelt www.terviseamet.ee/uuskoroonaviirus ja Terviseameti Facebookist. Eriolukorda puudutavatele küsimustele leiab vastused valitsuse kodulehelt www.valitsus.ee/et/eriolukord#KKK



Source link